Aasta Tervisedendaja
Aasta Tervisedendaja on organisatsioonisisene tunnustamine. Aasta Tervisedendaja kandidaadi kriteeriumid on järgmised: pikaajaline (vähemalt 5 aastat) ja tulemuslik tervisedenduslik tegevus ja/või väga eriline ning silmapaistev saavutus (rahvusvaheline tunnustus, auhind vms).
Laureaat kuulutatakse välja maailma tervisepäeval 7.aprillil.
Aasta tervisedendaja 2024 on Age Tamm
Loe pressiteadet siit.
Aasta tervisedendaja 2023 on Nele Kunder
Loe täpsemalt tunnustuse saaja kohta siit.
Aasta tervisedendaja 2022 on Alice Haav
Loe täpsemalt pressiteatest.
Aasta tervisedendaja 2021 on Maiu Veltbach
Pikemat uudist loe siit.
Aasta tervisedendaja 2020 on Kaidy Aljma
Põhjalikum ülevaade on leitav siit.
Aasta tervisedendaja 2019 on Sirje Vaask
Pressiteade on leitav siit.
Aasta tervisedendaja 2018 on Andrus Lipand
Andrus Lipand on neuroloog, rahvastiku tervise edendaja ja õppejõud.
Andrus Lipand on Eesti Tervisedenduse Ühingu asutajaliige ning on aastaid juhtinud Tallinna osakonda.
Andrus Lipand on olnud tervisedenduse valdkonnas tegev üle 20 aasta. Tema panus Eesti tubakapoliitika väljatöötamisesse on olnud võtmetähtsusega.
Ta on olnud tänaseni üleaastaselt toimuva „Eesti elanikkonna tervisekäitumise uuringu“ käivitamise ja pideva toimumise tagamise juures. Andrus Lipand on Meditsiiniterminoloogia komisjoni liige ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse eriala võtmeõppejõude juba 10 aastat.
Andrus Lipand on Eestis ainsa erialaõpiku „Tervisedenduse teooria ja praktika I. Sissejuhatus salutoloogiasse „ üks autoritest.
Tunnustused antakse üle 15. juunil 2018 igaaastasel tervisedenduse konverentsil Tallinnas Ülikoolis.
Aasta tervisedendaja 2017 on Aili Laasner
Aili Laasner on 1997. aastal loodud Eesti Tervisedenduse Ühingu (ETÜ) üks asutajatest ning aastatel 1997 – 2009 juhatuse liige.
Põhihariduselt on Aili Laasner arst–pediaater. Ta on omandanud tervisedenduse filosoofiamagistri kraadi Bergeni Ülikoolis. Kutsekoja poolt on talle omistatud tervisedendaja V kutse.
Ta oli ETÜ suurima rahvusvahelise projekti juht (aastatel 2003-2004, Eesti-Taani ühisprojekt), mille raames töötati välja tervisedendaja kutsestandardid. Samuti oli ta Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervisejuhi eriala loomise juures, olnud mitmed aastad seal tervisedenduse õppejõud ja juhendaja.
Aili on Safe Community rahvusvahelise liikumise maaletooja. Rahvusvahelisel tasemel on ta Safe Community konverentside teaduskomiteede liige, Euroopa Safe Community võrgustiku juhatuse liige, Karolinska Instituudi koostöökeskuse hindaja/ sertifitseerija.
Aili Laasner on koostanud mitmeid materjale, esindanud Eestit erinevatel rahvusvaheliste konverentsidel, lisaks on ta tõlkinud mitmeid olulisi dokumente: “Paikkondlik areng: kuidas alustada vigastuste ennetamise programmi?”, “Juhendmaterjal Turvalise paikkonna Safe Community rahvusvahelise võrgustikuga liitumiseks”.
Aasta tervisedendaja 2016 on Ülle Laasner
Ülle on tegutsenud Eesti riigi ja Rapla maakonna tervisedenduse valdkonna heaks juba 17 aastat.
Alates 1999. aastast on Ülle Laasner Rapla maavalitsuse tervisedenduse spetsialist. Rapla maakond oli üks esimesi maakondi, kus 1998. aastal loodi traumameeskond. Ülle on selles osalenud algusest peale. Järgemööda loodi, siis juba Ülle eestvedamisel, maakondlik uimastinõukogu ja tervisenõukogu. Lisanduvad mitmed riiklikud ja maakondlikud koostöövõrgustikud, mille algataja või liige Ülle on. Tunnustatav on olnud ka aktiivne tervisepoliitiliste otsuste mõjutaja. Näiteks oli Rapla maakond esimene maakond, kus kõik omavalitsused kehtestasid alkoholi müügipiirangu enne üleriigilist seadust. Põhitöö kõrvalt võib Ülle Laasneri nime leida väga erinevate organisatsioonide juhatuse liikmete hulgast. Ta on Rapla Valla Külade Ühenduse, Raplamaa Partnerluskogu, Rapla Noorte Nõukoja, Eesti Tervisedenduse Ühingu ja Eesti Punase Risti Raplamaa Seltsi juhatuse liige. Kõige selle kõrvalt leiab Ülle aga aega veel muukski. Ta on nimelt Rapla vallavolikogu liige ja seda juba kolmandat koosseisu. Volikogus on ta sotsiaal- ja tervisekomisjoni esimees.
Rapla tervisedendus on tuntud-teatud kogu Eestis just tänu Üllele. Ta on nõu ja jõuga olnud abiks ka paljudele teistele paikkondadele ja organisatsioonidele. Ülle on viinud Raplamaa tervisedenduse valdkonna lipulaevaks. Ülle Laasneri viimane märkimisväärsem ettevõtmine oli 2015. aastal raamatu „Paikkonna tervisedendus 20“ koostamine ja väljaandmine. Selle ajaloolise väärtusega raamatu kaante vahele on parimal moel saanud kirja tervisedenduse praktikute panus rahvatervisesse. Ülles on see miski, mis kutsub inimestes esile huvi tervisedenduse vastu.
Aasta Tervisedendaja 2015 on Imbi Jäe ja Vilma Tikerpuu
1995. aastal loodi maakondadesse tervisedendajate võrgustik, seega täitub paikkondlikul tervisedendusel 20 aasta. Täpselt nii kaua on seda tööd teinud Imbi Jäe Saare Maavalitsuses ja Vilma Tikerpuu Hiiu Maavalitsuses.
Imbi Jäe omab õendusalast kõrgharidust. Tema aktiivsele hoiakule ja tervislike eluviiside propageerimisest tulenevatele vaadetele on Saare maakonnas toimunud aasta-aastalt enam tervisedenduse valdkonda tutvustavaid ettevõtmisi, läbi viidud erinevaid kampaaniaid ning koolitusi. Imbi Jäe eestvedamisel on maakonnas edukalt toimiv tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustik. Maakonna tervisedendaja algatusel ja juhtimisel on koostatud maakonna terviseprofiil, samuti on see olemas enamikul kohalikest omavalitsustest, millele toetudes on alustatud mitmete projektidega. Neist üks, Kuressaare linna poolt läbi viidud “Tööealised (kures)saarlased tervemaks ja liikuvamaks”, pälvis sel aastal Saaremaal tunnustuse “Aasta tervisepanus”. Maakonna kõik mehed teavad ja tunnevad Imbit, sest ta käivitas ülipopulaarse kampaania “ Kõik mehed kokkama”. Imbi huvitub eriti töökeskkonna teemadest. Imbi väärtustab oma kolleegide ja koostööpartnerite panust, sest üksi tervisedendust teha ei saagi.
Vilma Tikerpuu, kes on hariduselt õpetaja, on Hiiumaal legendaarne. Ta käivitas Hiiumaal Südametoa (1996-2013), kus külastajate arv oli keskmiselt 1500 inimest aastas ja mis oli väga populaarne üle Eesti, südamenädalat peetakse aastast 1996 , millest võtavad osa lapsed alates lastesõimest kuni eakateni.
Vilma on 15 aastat korraldanud maakonnas noorte hulgas väga populaarset narkoennetuskampaaniat Narko – ei!, mis toimub koostöös Eesti parimate narkopolitseiametnike ja Wismari haigla narkoloogidega. Vilma eestvedamisel on koostöös Eesti nahaarstidega korraldatud aastaid melanoomipäeva, kus külastab nahaarste (kes on transporditud mandrilt) pea 250 inimest. Vilma Tikerpuu on SA Hiiumaa Haigla nõukogu esimees aastast 2007. Selle aja jooksul on toimunud Hiiumaal suured arendused – ehitati välja Eesti parim helikopteri plats, väga hea koostöö on olnud USA suursaatkonnaga, kelle toetusel renoveeriti kirurgia osakond, välja on ehitatud hooldushaigla ja kaasaegne taastusraviosakond, Jõulutunneli abiga osteti kompuuter-tomograaf. Vilma Tikerpuu on Hiiumaal tuntud ka kui varakevadest hilissügiseni meresujuja.
Eestimaa suurimad saared – Hiiumaa ja Saaremaa on Eesti turvalisimad paikkonnad.
Aasta Tervisedendaja 2014 on Mai Maser
Mai Maser on pediaater ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent, 80ndatel sai ta tuntuks TV sarja „Terve laps“ teledoktorina. Mai Maser oli 15 aastat (1991–2005) rahvusvahelise kooliõpilaste terviskäitumise uuringu (HBSC-study) läbiviija ja koordineerija Eestis. Aastatel 1999–2005 oli ta Eesti laste ja noorte riikliku terviseprogrammi juhiks. Peale selle on ta olnud aastakümneid tervisliku toitumise propageerija ja mitmete projektide juht. Mai Maser on Eesti toitumisteaduse seltsi rajaja ning oli selle esimene president ning juhtinud Eesti toidusoovituste väljatöötamist.
Mai Maser on rohkete trükiste autor ja kaasautor, nt “Hõbedaste aastate kokaraamat” (2010), “Kaalul on ülekilod. Nõuanded ja edulood neile, kel aastaid 40+” (2012) , 2013. aastal ilmus „Kogu pere toiduraamat“ .
Viimastel aastatel on Mai Maser lepinguline lektor Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis õpetades tervise edendamist ja toitumist. Ta on OÜ Figuurisõbrad tervisliku toitumise nõustamise peakonsultant, kuulub Eesti toidusoovituste koostamise töögruppi ning on regulaarne ajakirja „Kodutohter“ autor. Mai Maserile on 2012. aastal omistatud töö eest tervislike toiduvalikute järjekindla suunamise eest Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk, ta on Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu president.
Mai Maser on Eesti Tervisedenduse Ühingu liige ja oli juhatuse liige aastatel 2005–2010. Mai Maser tähistas 2013. aasta suvel 75. sünnipäeva.
Aasta Tervisedendaja 2013 on Anu Kasmel
Anu Kasmeli koordineerimisel on töötatud välja tervisedenduse eriala kutsestandard ning ta on tervisedenduse käsiraamatu “Tervisedenduse teooria ja praktika I, sissejuhatus salutoloogiasse” üks autoritest.
Anu Kasmel oli 2012. aastal Tallinnas toimunud IX Euroopa IUHPE Tervisedenduse konverentsi „Tervis ja elukvaliteet: tervis, majandus, solidaarsus“ peakorraldaja. Konverentsi peamises fookuses oli majanduslanguse mõju rahvastiku tervisele.
Anu Kasmel on tervisedenduse visionäär, tema ideed on realiseerunud tervisedenduse struktuuris, sealhulgas Tervise Arengu Instituudi ja maakondliku struktuuri loomises ning rahvastiku tervisestrateegia koostamisel.
Aasta Tervisedendaja 2012 on Liana Varava
Liana Varava on Eesti Vabariigi esimeste tervisedendajate hulgas, kes on töötanud rahvatervise valdkonnas alates 1995. aastast. Tervisedendustöö algas juba Tartu Ülikooli lõpetamise järgselt lastearstina ja jätkus otseselt tervisedenduse valdkonnas Tartu linna rahvatervise spetsialistina. Aastatel 2000-2003 töötas Eesti Tervisekasvatuse Keskuses arendusprojekti „Tervist edendav lasteaed“ projektijuhina ja alates 2003. aastast töötab Tervise Arengu Instituudis, viimastel aastatel laste ja noorte tervise valdkonna vanemspetsialistina. On panustanud 2000. aastast koolieelsete lasteasutuste tervise ja turvalisuse ning Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku arengusse riiklikul tasandil. Liana on täiendanud ennast järjepidevalt rahvatervise valdkonnas paljudel koolitustel ja kursustel nii Eestis kui mujal ning ise välja töötanud ja/või läbi viinud koolitusi erinevatele spetsialistidele. Koostanud info- ja metoodilisi materjale ning toimetanud lasteaedade kogemuslikke häid praktikaid. Arendanud koolieelsete lasteasutuste terviseõpetuse ja –kasvatuse, tervisealaste hindamiste valdkonda ning osalenud uurimuste läbiviimisel. On läbi aastate osalenud eksperdina erinevate üleriigiliste projektide väljatöötamisel ja elluviimisel ning laste valdkonna seadusloomeprotsessis. Ühtlasi on tema huviorbiidis olnud tervislik toitumine ja ta on andnud oma panuse 2004.a. Eesti toidusoovituste väljatöötamise algetappi. On juhendanud toitumise valdkonnas erinevaid sihtgruppe. Liana Varava on Eesti Tervisedenduse Ühingu liige 2001. aastast ja omab tervisedendaja IV kutsekvalifikatsiooni.
Aasta Tervisedendaja 2011 on Tiiu Härm
Dr Tiiu Härm on pühendunud tervisedendajana tuntud paljude aastate vältel kogu Eestis seoses tervist edenavate haiglate liikumise võrgustiku loojana ja selle edasi arendajana rahvusvahelisel tasandil. Tiiu Härm on aktiivne suitsetamise vastu võitleja, ta on loonud laiaulatusliku suitsetamisest loobumise nõustajate võrgustiku ja vastava koolituse süsteemi, kaasates sellesse ka perearstide esmatasandi nõustamise.
Aasta Tervisedendaja 2010 on Elo Paap
Elo on Viljandi maakonna tervisedenduse spetsialist aastast 1998. Ta on loonud maakonna tasandil väga hästi toimiva ja laiapõhjalise tervisedendusvõrgustiku. Silmapaisvaim on Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustik, mis on kasvanud tugevaks ja jätkusuutlikuks organisatsiooniks. Samuti on tähelepanuväärne see, et maavalitsuse tasandil on loodud tervisedenduslik struktuur – tervisedendusega tegeleb mitu inimest, loodud on uusi töökohti. 2009. aastast on Elo Paap koolitanud ja nõustanud üle Eesti omavalitsuste ja maakondade inimesi terviseprofiilide koostamisel, Elo on alati väga abivalmis ja nõus jagama oma pikaajalist kogemust kolleegide ja partneritega. Viljandimaa terviseprofiil on kõikidele maakondadele suureks eeskujuks!
