Sel aastal viis Eesti Tervisedenduse Ühing ellu esimese üleriigilise KEAT laagri, kus said omavahel võistelda maakondade esindusvõistkonnad. Jõgevamaale, KEATi sünnimaale, saabus 7.-8. juunil üle Eesti 10 võistkonda Saare-, Hiiu-, Lääne-, Rapla-, Pärnu-, Viljandi-, Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaalt ning Tartu linnast. Üleriigiline laager oli heaks võimaluseks tunnustada Jõgevamaad projekti ellukutsumise eest ning ka võrrelda maakondades toimuvat ning võistkondade taset. Esimese üleriigilise KEATi võitiski Jõgevamaa enda võistkond – Palamuse Gümnaasiumi 6. klass. Teine koht läks Saaremaale Lümandasse ning kolmas koht Läänemaale Haapsalu Linna Algkoolile.
KEAT metoodika – erinevate struktuuride koostööprojekt, kus kõigepealt koolitatakse välja turvalisuse valdkonnas kõik õpilased ja seejärel toimub ohutuslaager iga kooli parimale võistkonnale, sai alguse Jõgevamaalt peale Estonia praamlaeva katastroofi (1994). Esimesed koolitused ja laager toimusid 1995. aastal.
Koos Margo Klaosega, kes Jõgevamaalt asus tööle Järvamaa päästepealikuks, liikus KEAT metoodika ka sinna. Esimene projekt algas 2002. aastal.
Jõgevamaal käisid KEAT laagris Viljandimaa Paalalinna lapsed ja õpetajad Liivi Ilves, algul vaatlejatena, hiljem laagris osalistena. Eeskujust sai alguse Viljandimaa Abi ABC 2003. aastal, mis alles 2014. aastal sai nimeks Viljandimaal KEAT.
Piret Seire, kes oli Järvamaa tulihingeline KEAT projekti vedaja, liikus omakorda Pärnusse ning viis KEATi idee Lääne regiooni, esialgu Pärnusse, kus toimus KEAT projekt 2007. aastal. 2008 aasta lõpus tehti maakondlikud kokkulepped, et uue aasta algusest alustada projekti koolitustega ka Saare-, Hiiu- ja Läänemaa koolides. Hiiumaa alustas oma võistluspäevaga esialgu iseseisvalt, kuid selleks et seltsis lõbusam, tehti järgmisel aastal ühislaager saarlastega ning sealt edasi kuni tänaseni tehakse ühislaagreid läänemaa õpilastega.
Raplamaa oli Jõgeva KEATist vaimustunud juba mitmed aastad. Valdo Jänes Maanteeametist, Raplamaa kauaaegne ohutusspetsialist, külastas samuti Jõgeva KEAT laagrit ning seejärel alustas Raplamaa KEAT õpetuse ja laagritega, aasta oli 2008. Raplamaal olid laagrid 4-päevased aastatel 2008- 2012, 2013-2014 kolmepäevased ja alates 2015 on need olnud 2-päevased.
Lääne- ja Ida-Virumaa alustasid KEAT metoodikaga 2009. aastal, laager toimus tol aastal kahe maakonnaga ühiselt, alates 2010 on laagrid eraldi.
Lõuna regioonis alustas KEATiga esimesena Tartu maakond – 2009. Valga, Põlva ja Võru liitusid 2010. aastal. Tegevused toimusid Eesti Haigekassa rahastusel, kuid pääste eestvedamisel.
Harjumaal oli SOS (Sina Oskad Seda) võistlus aastatel 2004- 2009. Alates 2010 on tegevus päästesüsteemi eestvedamisel KEAT nime all. Harjumaal on lapsi väga palju ning laagrid on ühepäevased, laagreid on täna kolme päeva jagu.
Esimene raamleping koostööpartnerite vahel sõlmiti 2009. aastal Lääne-Eesti regioonis pääste poole eestvedamisel (Piret Seire), nii koolituste kui laagri osas. Peamiselt olid lepingulised Päästekeksus, Politsei ja EPR, Raplamaal lisandusid ka Kaitseliit, Naabrivalve, maavalitsus ja Eesti Tervisedenduse Ühing. Alates 2010 sai projekt üleriigilises võtmes KEAT nimetuse alla ning sõlmiti asutuste vaheline raamleping.
Kui senini vedas KEAT projekti maakonna tervise- ja traumanõukogud (oluline rahastus nii läbi maavalitsuste kui läbi Eesti Tervisedenduse Ühingu traumaprojektide ja riikliku tervisedendusliku tegevuskava), siis alates 2010. aastast on „Kaitse end ja aita teist“ projekt olnud üleriigiliselt pääste valdkonna poolt koordineeritud. Projekti toetavad täna maakondades rahaliselt Päästeamet, politsei ja Eesti Haigekassa (lisaks erinevalt maakondades ka teised väikeprojektid ning koolide omaosalus), mitterahaliselt panustavad Kaitseliit, Eesti Punane Rist, Eesti Energia, Häirekeskus, OLE jt.
KEAT projektis on sihtrühmaks valdavalt 6. klasside lapsed, erinevates kohtades (ka Jõgevamaal) on olnud sihtrühmaks läbi aastate 6.-8. klasside lapsed.
Järvamaal on alates 2012 a toimunud Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel ka “ÖÖ-KEAT“´id ehk KEAT metoodikal gümnaasiumiõpilastele mõeldud võistlusmäng, mis algab õhtuhakul ning koostööpartnerid on ettevalmistanud neile erinevad ohuolukorrad ja võistluspunktid. Gümnasistidele on see võistluses nii põnevust pakkuv kui ka kunagises KEAT koolitusel osalenuna õpitu meenutamiseks ja kinnistamiseks suurepärane võimalus. Sarnaselt toimub ÖÖKEAT Pärnumaal kolmandat aastat ning esimene sellekohane ettevõtmine oli sel õppeaastal ka Läänemaal.
Üleriigilise laagri peaeesmärgiks oli tunnustada Jõgevamaad KEAT metoodika väljamõtlemise ja – töötamise eest ning tuua üleriigiline tähelepanu kauaaegsele metoodikale, mille abil on ohutusvaldkonnas pikkade aastate jooksul koolitatud Eestis kümneid tuhandeid lapsi. Jõgevamaal toimus arvult juba 24. laager ning nii mõnigi korraldaja oli selles meeskonnas algusest peale!
Samuti soovisime tähtsustada turvalisuse teemat läbi üleriigilise ohutuslaagri korraldamise, mis populariseerib ka maakondades tervist ning turvalisust ja KEAT projektist osavõttu.
Vähemtähtis ei olnud ka anda ideid KEAT formaadi ühtlustamiseks. Lapsed said aga võimaluse oma maakonda esindada ning oma teadmised ja oskused proovile panna nö vabariiklikul võistlusel.
Oluliseks tulemuseks sel projektil oli ka KEATi ajaloo ülestähendamine.
Üleriigilise KEAT laagri koostööpartneriteks olid Jõgeva Maavalitsus, Kaitseliidu Jõgeva Malev, Kuremaa Vabatahtlik Järvepääste, Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, EPR Jõgeva- ja Raplamaa Seltsid, Tamrex Ohutuse ning Palamuse Vabatahtlikud Päästjad. Peakorraldajad oli ETÜ juhatuse liikmed Ülle Laasner, Eha Anslan, Maiu Veltbach ja Lea Saul, meeskonnas lõid kaasa ühingu liikmed Sirli Arrole ja Tiina Roosalu. Projektijuht oli Hele Leek-Ambur. Suur aitäh kõigile tervisedendajatele ja ühingu liikmetele, kes sellele toredale projektile kaasa aitasid!
Projekti toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Haigekassa ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.
Intervjuu KUKU raadios: http://media.kuku.ee/intervjuu/intervjuu2017060816.mp3
