Õpin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tervisedenduse eriala 3. kursusel ning sooritan ka 
samas organisatsioonis hetkel oma praktikat. Praktika üheks põnevaks väljakutseks soovin oma meeskonnaga rajada kõrgkooli siseterviseraja, et ka meie tudengitel ja töötajatel oleks pikkadel koolipäevadel võimalus ennast aktiivselt liigutada ning pauside ajal koos sõprade või kolleegidega midagi toredat teha. Kuna liikumisvõimaluste loomise teemaga ise praegu aktiivselt tegelen, siis tundus liikumisfoorumil osalemise igati kasulik. Alljärgnevalt kirjutangi lühidalt, mida sellel foorumil nägin ja kogesin.
31.10.2018 toimus Tartus, Dorpat Konverentsikeskuses kuues liikumisfoorum, mille pealkirjaks oli „Milline koolihoov kutsub liikuma?“ Konverentsi läbivateks teemadeks olid: milline peaks olema turvaline ja kaasaegne koolihoov, et see kutsuks liikuma lapsi ja noori erinevates kooliastmetes ning kas ja milleks on lastele üldse vaja koolipäevadesse sisse planeerida pikemad õuevahetunnid? Väga huvitav oli kuulata ettekandeid ja näiteid erinevatest headest teaduspõhistest sekkumistest ja praktikatest mujalt riikidest. Samuti oli hea kuulata Tartu erinevate koolide näiteid (Tartu Reiniku Kool ja Tartu Erakool), kus juba on tunniplaani eraldi sisse viidud pikemad õuevahetunnid. Selgus, et lastele sellised pikemad õuevahetunnid väga meeldivad ning ka lapsevanemad, õpetajad ja kooli juhtkonnad on rahul positiivsete muutustega, mis selline aktiivne liikumine on juba praeguseks endaga kaasa toonud. Täiesti teistsuguse ja põneva maailma avasid minu jaoks kaks arhitekti, Katrin Koov (Eesti Arhitektide Liit) ning Terje Ong (Maastikuarhitektide Liit). Nemad tõid välja, et koolihoovi kavandamisel ja planeerimisel tuleks võimalikult palju ära kasutada kõiki olemasolevaid loomulikke ja looduslikke pindasid ning materjal, mida ümbruskond pakub ja võimalikult palju kaasata ka õpilasi oma koolihoovi tegemisse.
Liikumisfoorumilt jäid minu jaoks kõlama kolm põhilist mõtet:
1) Kuna saime foorumil ka ise palju läbi mängu liigutada, siis tõdesin veelkord, et me kõik tahame ja peame liikuma, olenemata vanusest.
2) Koolihoovi jaoks ideede saamiseks ja disainimiseks tuleb teha koostööd võimalikult paljude osapooltega – õpilased, õpetajad, kooli juhtkond, arhitektid, lapsevanemad.
3) Koolihoov saab ka olla üheks osaks näiteks kogukonna liikumisvõimalusest. Samuti ei pea kaks lähestikku paiknevat kooli tegema endal mõlemad eraldi suuri koolihoove, alati saab ju naaberkoole ka külastada ning käia mängimas nende toredas koolihoovis.
Gabriele Guardado
Gabriele on Eesti Tervisedenduse Ühingu Harju osakonna liige ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse eriala 3. kursuse üliõpilane.
