Eesti Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal igapäevaseid interneti kasutajaid 16‒74-
aastaste seas 90% ning 16‒24-aastastest elanikest 98%. Pole enam üllatuslik kui vanaemal on Facebook ja väikevend tahab saada youtuber’iks. Elame ajastul, mil meie elus omavad olulist tähtsust suuremad ja väiksemad ekraanid – televiisorid, arvutid, tahvelarvutid ja nutitelefonid. Olles näiteks poes, tänaval, koolis või ühistranspordis on näha, kuidas nutiseadmete kasutamine on muutunud massiliseks. Nutiseadmetesse on koondunud kogu maailm, mis tundub pakkuvat meile kõiki võimalusi. Harva räägitakse aga sellest, kuidas ja millist mõju avaldab nutiseadmete liigkasutamine meie nägemisele, kehalisele ja vaimsele tervisele. Seetõttu võib isegi küsida ‒ kui kallist hinda tuleb nende kõikide võimaluste eest maksta?
Liigsest ekraani taga veedetud ajast, mis on peamiselt seotud istuva eluviisiga, annab enamasti esimesena märku meie keha. Vale istumisasend ning kehahoiak avaldavad mõju kogu lülisambale, millega kaasneb valu ja lihaspinge erinevates kehaosades. Olulist tähelepanu tuleks pöörata ka pea ette- ja allasuunatud pikemast sundasendist tekkivast kaela-õlavöötmevalule, mida tuntakse nutikaela termini all. Tõenäoliselt on seda pinget ja valu kogenud pea igaüks, kes nutiseadmeid ülemääraselt üle kahe tunni päevas kasutab. Veelgi enam, hiilivalt lisandub kehakaalu kasv ja silmanägemise halvenemine.
Lisaks sellele tekitavad kõik nutiseadmed ja WiFi antennid elektromagnetvoogusid, mis neelduvad inimkehas ja on ohuks inimese tervisele, tuues endaga kaasa pideva väsimuse, unehäired ning keskendumisvõime languse. Nutiseadmete kiirguse mõju inimese kehale sõltub sellest, kui kaua ja kui lähedal antud seadmele ollakse. Eraldi tuleks rõhutada, et lapsed, kelle pea on väiksem ning ajukoor palju õhem kui täiskasvanul, on kaks korda vastuvõtlikumad kiirgusele. Sellele annab kinnitust ka Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide tähelepanek, et ajukasvajate juhtumite arv teismeliste seas on hüppeliselt kasvanud.
Teades vanasõna „Terves kehas terve vaim!” või siis vastupidiselt „Terve vaim on terves kehas!” ei saa siinkohal jätta rääkimata ka nutiseadmete ja sotsiaalmeedia mõjust vaimsele tervisele. Noortel, kes viibivad päevas rohkem kui 2 tundi sotsiaalmeediakanalites nagu näiteks Facebook, Instagram, Twitter on kehvem vaimne tervis ning suuremad stressi ja depressiooni tunnused. Sellist mõju inimese tervisele võib seostada eelpool mainitud mõttega, et nutiseadmetesse on koondunud kogu maailm. Toimub pidev enese võrdlemine teistega isegi siis kui seda ei märgata. Teiste inimeste “ideaalsete” elude nägemine on seotud madalama elurahulolu ja enesehinnangu langusega. Üha enam kasvab vajadus olla kursis sotsiaalmeedias toimuvaga, märkamata, mil nutielu asendub päriseluga tuues endaga kaasa ükskõiksuse ja üksindustunde. On oluline mõista, et sotsiaalmeediast on saanud äri, kus edastatakse ideaali mängides seeläbi tarbija minapildi ja enesehinnanguga. Kui liigsest nutiseadmete kasutamisest tekkinud vaevused annavad meie kehas märku valu ja pingena siis kehvemat meeleolu ning madalamat elurahulolu ei pruugi inimene seostada enda nutiseadmetes veedetud ajaga. Siinkohal tasub enese käest küsida ning vaadelda ‒ kuidas see mida ma näen ja tarbin mõjutab minu enesetunnet ja meeleolu?
Lõpetuseks võib öelda, et me kõik määrame enda nutiseadmete kasutamise hinna ise. See kui kõrgeks kujuneb hind, sõltub sellest, kuidas me väärtustame oma tervist ning heaolu. Tuleb märgata, mil nutiseadmetes olev maailm koos kõikide oma võimalustega haarab meie üle võimust ning paneb meid unustama olulise. Selle kuidas kõige keskmes on inimene, kelle keha on loodud liikuma ning mõte on loodud looma. Miks mitte teha endale teene ja öelda välja iseendale lubadus ‒ Aga mina vähendan enda nutiseadmete kasutamist!
Brith Kupper ja Andrus Lipand
Brith on Eesti Tervisedenduse Ühingu juhatuse liige ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse eriala tudeng. Ta on nutiseadmete mõjust tervisele rääkiva koolitusprogrammi üks loojatest ning SA Innove programmi „Hariduse tulevikutegijad” esimese lennu vilistlane.
Andrus on Eesti Tervisedenduse Ühingu auliige, pikaaegne Tallinna osakonna juhataja, arst ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor. Ta on end täiendanud tervisedenduses paljudel kursustel nii Eestis kui mitmetes välisriikides ning töötanud Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdina.